Väide põhineb mõttekäigul:
Meeste eluiga on lühem kui naistel >
(Selles pole süüdi naised >)
Põhjuseks on stress ning kaasnevad haigused >
Neid põhjustab ületöötamine ja vähene lõõgastumine >
Lõõgastutakse vähe, sest aega pole >
Aega tegelikult on, aga see kulutatakse pannkookide söömisele >
Lõpuks ollakse kurnatud, mis nüritab vaimu ja füüsist >
Nüri ei lõika läbi elu ja ongi vsjo.
Selle loo kurikaelteks on pannkoogid ainult ühel põhjusel – neid süüakse tavaliselt pühapäeviti. Muidu pole pannukal häda midagi. Need on sama kasulikud nagu õlu.
Pühapäev pole põhjuseta puhkamiseks; kirikus leelotamiseks ja kõrtsus looderdamiseks. Juba vanadel aegadel oli see selge. Nüüd on kõikidel nii palju rohkem teha. Ja võib ju mõelda, et kaaslase või perega pühapäeva veetmine on lõõgastav. See võib nii olla, kui mees ei pea midagi otsustama ega tegema. Naine kannab teda kätel ning kohtleb nagu lasteaia last; isegi moos pannakse pannkoogile tema eest. Siis ja ainult siis on tegemist lõõgastusega. Võib tunduda, et siin esitatakse mingeid äärmuslikke seisukohti nagu mehi peaks kuidagi eriliselt kohtlema. Selles on terake tõtt, vahepeal peaks. Ma soovitan meestel jätta oma naised ja lapsed ja koerad ning võtta pühapäev enda päevaks. Lahkuda kodust ja võtta aeg endale, ainult endale. Ja see tuleneb ühest ja ainult ühest märkamisest ning murest, mida olen korduvalt meeste endi käest kuulnud.
Mehed ei oska lõõgastuda, neid peab sundima.
Miks naistel sama probleemi pole? Mõnel kindlasti on, kahtlemata. Ja naiste elu pole grammigi kergem, kahtlemata. Naised aga on nutikad. Nad on puhkuse hädavajalikkusest intuitiivselt aru saanud ning oma ellu oluliselt rohkem lõõgastust loonud. Ilusalongides ja spades hõljuvad naised õnnis naeratus näol, atmosfäär on lõhnav ja pehme. Iga protsessi osa on maksimaalselt mõnus. Mehe ilusalong aga on autoremondi töökoda ja spa on sajakraadine saun. Mõlemast tullakse välja kannatuste saatel. Ja õige viivuks tundub, et kõik on hästi, aga see saab kesta vaid järgmise hommikuni. Sügavamal pole suurt muutunud; keha on pinges ja meel mõtlik.
Mehele on vaja nädalas minimaalselt 6h oma aega. Ja mitte jupi kaupa, vaid järjest, katkematult.
Seetõttu on vaja mees kodust minema kupatada või kui on mugavam ise ära minna, siis pere sabarakud kaasa haarata. Mehel, kellel kaaslast pole, peab õppima ise end sundima. Üksikisadel tsipa keerulisem, aga loodan, et neile ka keegi tuge saab pakkuda. Mehel on vaja aega, et omaette sügada. Või looduses kolama, nagu lapsena. Või sõpradega kalal jaurata. Või fatbike‘ga end tühjaks vändata. Või tünnisaunas omas mahlas liguneda. Ja massaažis vedeleda, korra kuus, ja mitte mõne koleda mehe juures, vaid ilusa naise (välja arvatud juhul, kui ta eelistab meest). Eriti usaldavad naised võivad lasta mehel ise valida, mida ta teeb, täielikus aktsepteerimises. Sonkigu või ninas pool päeva, põhiline, et ta on rahus.
Naised võivad arvata, et kui mees on rahulik, siis ta on rahus. Mees võib olla täiesti rahulik, kui ta peab mööda riidepoode trampima ja kotihoidjat kehastama või soolaleival käima ja seinavärviseiklusi kuulama või laste ja kahe chihauhau’ga restorani rüüstama või naise sõbrannade suhteprobleeme kuulama või naise välimuse küsimusi lahendama või romantilist komöödiat kinos vaatama või kuhu-sööma-minna-debatis osalema. Need on kõik toredad tegevused, aga põhjustavad nii meelelisi kui füüsilisi rahutusi. Seega, nad ei ole rahustavad, isegi kui nõnda välja paistab.
Meie peres on pühapäev olnud alati perepäev ja polnud suuremat pattu kui endale pühapäevaks omaette tegevusi planeerida. Ikkagi üks päev nädalas, kus ollakse rahulikult koos. Aeg liigub aeglaselt ja kõikide tassid saavad täidetud. Ja siis sain kutse terveks pühapäevaks metsa. Tõmme oli tugevam kui patukahetsus ning pere plaanid said laupäeva peale ümber tehtud. See oli hea otsus. See oli nii hea otsus, et tegime seda uuesti. Kõik said puhata, maanduda ja laaduda. Ja nii oli lõpuks kõigile parim, tuntavalt. Ja pikas perpektiivis – elus mees on parem, kui surnud mees. Traditsioonid on armsad ja äärmiselt vajalikud, aga pannkoogid maitsevad ka laupäeviti samamoodi.
NB! Kõik artiklis esitatud arvud esindavad minu isiklikku tunnetust, mitte uurimustöid. Kui ma suren oluliselt varem, kui minu naine, siis võtan nende numbrite eest täieliku vastutuse ning kahetsen, et ei soovitanud meestel hakata koheselt naiste ilusalongides käima. Esialgu sellest aga võiks piisata, et mehi tublide naiste kõrvale kauemaks jätkuks. Eesti on üksikuid vanamemmesid täis, ja see on kurb.
Ole terve!
Erki Veiko