Vaadates tuhandeid mehi ja nende riiete valikut, olen jõudnud tähelepanekuteni, mis saavad ikka ja jälle kinnitust. Need mõtted (või hoopis mõttetused?) pole tekkinud üleöö, vaid mitu aastat peas keerelnud ja oma aega oodanud, et kohalikku tänavastiili mutta tampida.
10 elumuutvat avastust meestele
1.
Sinised teksased rikuvad enamuste meeste garderoobi. Vähesed oskavad neid mõistlikus koguses kanda (kord/kaks kuus või nii). Seda saavad endale lubada need, kellel on veel pükse, mitte ainult see üks paar siniseid teksasid, mis nad Prismast ostsid (tuttav soovitas kusjuures, ütles et odavad ja head). Neil on mustad ja hallid ja khaki ja beežid püksid ka. Ja osad neist erinevates lõigetes: viigiga, lampassiga, tsiino, kargo, ghurka, lühikesed jne. Kui mees kannab ainult siniseid teksaseid, siis on ta loovus piiratud. Siniste teksadega kaasneb võimetus ennast stiilselt riidesse panna, sest nende juurde ei sobi mitte midagi peale musta Star Wars’i t-särgi ja valgete Fila sokkide. Sinised teksad loodi tööriieteks ja nende ainuke eesmärk oli vastupidavus. Tänapäeval pole nad isegi enam vastupidavad, aga massid pole valmis ärkama. Siniseid teksasid nähes küsin endalt, kas sellisesse maailma ma surengi… Elon, kui sa seda loed, siis palun kiirusta.
2.
Madalad jalanõud muudavad jalad visuaalselt väiksemaks, aga väikesed jalad ei ole mehelikud. See veel ei tähenda, et mehed, kes kannavad suurust 41, peaks tormama seesugust loodusõnnetust Hummeriga kompenseerima. Lihtsam (ja loodussõbralikum) lahendus on kõrgema säärega jalanõusid kanda. Analoogia oleks naiste kõrged kontsad. Kes on eriti julged, võivad kanda kõrge säärega kõrgeid kontsi. Näiteks nagu mina vahepeal. Muidu aga: päeval ketsid (lahedad on Diesel high-top) ja öösel poolsaapad (eriti lahedad on Oxford tüüpi). Pühapäeviti loomulikult Crocs’id.
3.
2000. alguses toimus meie maal julgete värvide revolutsioon. Kohalik särgi-Sangar hakkas suurtes kogustes lillasid ja roosasid triiksärke tootma ning inimesed leidsid, et meie ühiskonnas on aeg sealmaal, kus maskuliinsus ei sõltu riietuse värvist. Ja see on absoluutselt tõsi. Kuid see ei tähenda, et need värvid kõigile sobivad. Kõikidel meestel ei tule õrn-roosa kandmine välja, mis teeb vaatepildi lihtsalt koomiliseks. Ja enamasti see pole nende eesmärk. Ehk tuleks endalt küsida, kas vaatepilt on äge, või lihtsalt teistsugune.
4.
Auklikuks kulunud sokid on nagu katkised hambad – nad ei kutsu vahekorda. Ei seltsimehelikku ega muusse. Mul on rohkem sokke kui tarvis, sest iga paari kohta, mille ära viskan, ostan 2 paari asemele. Enamasti seetõttu, et nad on 2 kaupa pakis. Ja nõnda pole kunagi kahju kulund sokkidest lahti öelda. Viimase aja parimat sokikogemust on pakkunud need, kus hõbeniit sees. Olen põnevil ja ootan, et kuldniidiga proovida.
5.
Need, kes peavad päevad läbi kingi kandma ning kelle jalad higistavad ja haisema hakkavad peaks valima pööratud nahast jalanõud. Või tarbima vähem alkoholi. Ühiskonna seisukohast on parim viimase kahe kombinatsioon ehk pööratud nahk + vähem kärakat. Miks pööratud nahk paremini hingab? Ma ei tea, aga nii see on. Alternatiiv on kanda sandaale ja sokke (eriti hõbeniidita), aga see vihjab kindlasti alkoholismile. Võib-olla isegi narkomaaniale. Lihtsalt, et sa teaks.
6.
Nokamüts on nagu sinised teksad, mida kantakse peas. Visuaalselt pole mitte mingit vahet, kas sellel on väike propeller küljes või mitte. Nokamütsiga meest kohates tekib kiusatus küsida, kas ta on oma emme ära kaotanud. Kui mees ei suuda oma elu ette kujutada mütsita, mille küljes on nokk, siis täiskasvanute jaoks on leiutatud soni (flat cap). Just, seesama, mida Thomas Shelby kannab. By the order of peaky fookin blinders.
7.
Viigipükste või kingade kandmine suusajopega on ekstreemsport, mis tähendab, et ohtlik. Nagu jägermeister tumeda õllega – kokteil, mis ei saa hästi lõppeda. Tagajärgi on võimatu vältida, sest tegemist on loodusjõududega. Üldse kiputakse meie laiuskraadil spordiriideid kuritarvitama. Talvel tuleb iga neljas suusajopega vastu. Iga kord mõtlen, kuhu ta vaeseke jälle suusad on unustanud. Ja ma saan aru, et kõik ei soovi mantlit kanda. Ja ma saan aru, et kõigil pole vahendeid, et endale plejaad pealmisi riideid soetada. Tolmumantel, talvemantel, vihmamantel, kevadjope (kapuutsita), sügisjope (kapuutsiga), õhuke nahkjakk, paksem nahkjope (see valge karvase kraega seest), bomber jakk, suusajope… See rivi maksab suurusjärgus 2500-6000€ (). Aga lahendus ei peaks olema suusajope. Selle jaoks ongi loodud parka. Vali selline, millel saab sisemise sooja kihi ära võtta ja saad jaanipäeval ka kanda.
8.
Mehed, kes tunnevad ennast lühikesena, sõltumata sellest, kas nad seda on, saavad oma rasket saatust pikemate riietega leevendada. Ühesõnaga kõik ninja-värk teeb visuaalselt pikemaks. Sealhulgas kõrge kaelusega sviitrid. Steve Jobsi mäletad? Ta tundus mingi meeter üheksakümmend vähemalt. Tegelt oli ainult 188cm. Vot tak brat.
9.
Päikesekuningas Louis XIV ajal oli Prantsuse kõrgklassil moes liibuvate sukkpükste kandmine. Loomulikult ainult meestel. Naised kandsid pikki kleite, et varjata oma alajäsemeid. 300 aastat hiljem oleme samasse kohta jõudnud. Mehed kannavad nii liibuvaid pükse, et selja tagant ei saa aru, kas on siga või kägu. Ma ei kujuta ette, kuidas selline trend alguse sai. See on müsteerium, umbes nagu viljaringid. Tore, et mehed ennast vormis hoiavad, aga oma alakeha reklaamimine on lihtsalt…veider. Telefon ja rahatasku joonistavad taskutesse teravad servad ning meheau paistab kaugele – aga kas seda on vaja? Järeldus on vist see, et kes peab selliseid pükse mugavaks, lasku käia. Maitsekas see igatahes pole. Mingi õhk võiks ikkagi liikuda, saaks need riistvõimlejad ka tuulutust.
10.
Mehi ei huvita riiete koostis. Nad teavad, mis vahe on mineraalsel ja sünteetilisel mootoriõlil, aga mitte villal ja puuvillal. Üks vill kõik. Siiski võiks baasteadmistega tutvuda. Materjali koostisest sõltub, kas toode läheb topiliseks või tõmbub pesus kokku või ajab higistama või annab värvi või seda kõike korraga. Tegelt ei viitsi ju roosa-topilises-nabakas-higisiga olla. Ebakvaliteetsete riiete soetamine on puhas raha maha viskamine. Siis ju võid raha lihtsalt maha visata, saab vähemalt kellegi päeva rõõmsamaks. Järgmine kord, kui riideid ostma minna, tasub kohaliku tegelinski käest küsida – millest toode on valmistatud ja kuidas ta pärast pesemist/kandmist käitub? Enamasti osatakse sellele vastata, mitte et alati tahetakse.
***
Kas need avastused on elulise tähtsusega? Ilmselt mitte. Tänase pöördelise maailma taustal on vähene piisavalt oluline, et seda inimestele presenteerida. Õnneks pole minu igapäevane tegevus maailma päästmine, aga kes teab, äkki on uuest aastast kõik teistmoodi, 2022 ikkagi.
Kas need avastused võivad kellegi elu muuta? Ikka, sest suureks muutuseks pole palju vaja. Looduses toimib nn. lumepalli efekt, mis puudutab ka inimest. Ka ainult üks nendest punktidest võib olla pöördelise muutuse ellu toojaks. See muutus võib luua märkamise kellegi poolt, kellest seda poleks arvanud. Muutus võib tekitada tõuke uuele identiteedile. Ja muutus võib endaga kaasa tuua ka negatiivse tulemuse. Eks see on ka risk, aga kui ei proovi, siis kõige ägedamad kogemused jäävadki ekraanidele.
Kui see artikkel Sulle meeldis, siis jaga seda oma parima sõbraga, isegi kui ta on kuldne retriiver.
Jää terveks!
—
NB! Rock FM hommikuprogramm võttis selle artikli ette. Kuula, mida Kõrvits ja Tõrv asjast arvasid >>> SIIT